Sisuturundus

Pruulikoda Purtse lossi sepikojas

15. juuli 2017
Foto: JOOSEP MARTINSON

Metsik Ida-Virumaa on karmide meeste maa. Seal on kindlus, mille sepikojas tehakse täpselt sellist õlut, mis sobib juua karmidel meestel ja samas kindluses on restoran, mis serveerib seda õlut parimate roogadega.

“Purtse käsitööõlu tuleb Metsikust Idast. Kaevurite, tööstuse, kuritöö ja karge looduse ilu maalt. Ida-Virumaalt. Meil on veidralt eepilised lood, julge kiri, puhas visuaal ning lummavalt veidrad animatsioonid. Reprazenting Wild East!” tutvustab reklaamiagentuur Taevas Ogilvy pruulikoda. Muuseas, Purtse erikujulised õllepudelid ja etiketid said Kuldmuna 2017 disaini ja pakendi kategoorias kuldmuna.

Foto: Toomas Tuul

Pruulikoja üks omanik Janner Eskor on turundusega rahul, ka teised Ida-Viru ettevõtted on oma turunduses hakanud kasutama Metsiku Ida kuvandit.

Kuidas sündis Metsiku Ida õlu?

Lisaks Eskorile on pruulikoja taga veel peapruulmeister Innar Marmor ja Kalev Käosaar. Klassikaliselt hakati õlut tegema garaažis. „Avastasime, et õllemaailm on sama põnev kui veinimaailm,” meenutab Eskor. Kuid siis käisid mehed Manchesteris pruulikodades ringi, mõte settis mõne aasta ja lõpuks tehti Purtse kindluse sepikotta pruulikoda. Purtse õlu sünniks peetakse 2016. aasta 1. detsembrit, mil esimene ametlik laar müügilettidele jõudis.

Foto: JOOSEP MARTINSON

Praegu on võimalik toota 80 000 liitrit õlut aastas, mis on plaanis kasvatada 300 000 liitrini aastas. Purtse kaubamärgi all turustatavat kesvamärjukest toodetakse praegu kaheksat sorti: Indian Pale Ale, American Pale Ale, kange Belgia tüüpi golden, lahjem Belgia tüüpi blond, sweet stout, porter, dubble IPA, Hoppy saison. Neid leiab õllepoodidest. Plaan on jõuda ka suuremate kauplusteni ja vaadatakse ka Eestist välja: esimesed ekspordiambitsioonid puudutavad Soomet ja Venemaad, edasi aga pole välistatud ka Aasia turg.

Pruulikoda Purtse lossi sepikojas

Patendivolinik Käosaar on Purtse pruulikojas osanik n-ö hobi korras. Teine osanik Janner Eskor peab perega Purtse kindluses restorani. Kuna restoran on mugavalt kõrval, siis Purtse pruulikoda ei keskendu üksnes õlletootmisele, vaid ka turismile, nii nagu Lõuna-Euroopas käiakse veinimõisates degusteerimas.

Foto: Toomas Tuul

Joojaid tuleb juurde kasvatada. Keskmiste käsitööõllede probleem on, et need on vahel liiga humalased ja jõulised. Seetõttu on Eskori sõnul plaan toota just joomise õlut, sest enamik inimesi joob seda värskenduseks.

Tasemel rüübe

„Vahvalt omanäoline pudel, sildil vana kooli tuuker. Erkvalge vaht täidab 2/3 klaasist, püsides väga kaua. Õlle värvus: kirkalt heledapoolne kuldne. Aroom: juba kaugelt löövad ninna kuldsed kuivatatud virsikud ja hele kommisuhkur. Lähemalt nuuskides lisandub hapukas puuviljasus, meenutades üleküpsenud ananassi.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusvürtsikas. Keskmaitse on ... Ohh ... see on KULDNE, päikeseline, särtsuvalt hapukasmagus, nõtke ja tantsuhimuline nagu oma ilust teadlik pikk tütarlaps, kes toonitab oma ebatavalist pikka saledust maani õhulise seelikuga ja torni seatud kuldblondide juustega. Lõppmaitse muutub vürtsikamaks ja pisut mõrkjamaks, tüdruku tantsus on ilmselgelt näha moodsa stuudiotantsu ekspressiivseid võtteid. Kuid seda tehakse mitte õpetuste järgi, vaid läbisegi tema enda kõrvus heliseva improviseeriva džässi kaootilisusega. Järelmeki nelgine vürtsikus aeglustub rahulikumaks, kuid seda pidulikumaks voogamiseks, kuninglikuks sirgeselgsuseks ja printsessilikuks siresäärsuseks.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magusa-vürtsika-hapuka-magusa-mõrkja-vürtsika buketiga ÜBERTASANDI rüübe! Oi, selline elurõõmus sädelus vulksub siit klaasist vana Gambrinuse vatsa, et nägu heldib naeratusse ja käsi kallab ise uue klaasi.” Just nii võib tsiteerida ühte iseloomulikumat tutvustust Purtse toodangule Gambrinuse õllepäevikus.

Modernne Eesti köök

Purtse a la carte’i restoranis pakutakse modernset Eesti kööki kohalikust toorainest. Lisaks on kolmel korrusel seminarivõimalused kuni 70 inimesele. Ajaloolises kindluselamus registreeritud abielud on kõige õnnelikumad ja pulmapeod kõige unustamatumad.

Purtse kindlust opereeribki alates 2014. aasta algusest pereettevõte Purtse Mõis OÜ, mida veab Eskor oma perega. Menüüs on Purtse kalurite püütud kala ja kohalik ulukiliha, aedviljad kui ka metsaannid. Kord on firmaroaks räim, siis lammas ja kamajäätis. Lammas on pärit lähedalasuvatelt lambafarmidelt ja kama on rahvuslik sümbol. Kamajäätist valmistab Purtse loomulikult ise, serveerib piirkonna metsadest korjatud mustikate ja aedadest korjatud vaarikatest valmistatud sooja keedisega. Suvel kasvatatakse kõiki aedvilju ja juurikaid ise ning varutakse muud kohalikku toorainet.

Foto: Toomas Tuul

Restoran ja pruulikoda täiendavad teineteist. Menüüs on toite, mis on valmistatud õllega ja paljud road on sellised, mis sobivad hästi õlle juurde. Loomulikult saab restoranis ka degusteerida kõiki pruulikojas toodetud õllesid. Lisaks oma toodangule on joogikaardil ka teisi huvitavaid jooke. Eskor toob välja, et neil on ainulaadsena Eestis pakkuda tervet kollektsiooni trappist'e. Trappist on ainulaadne õlu, sest märge trappist ei kirjelda õlle maitseomadusi ega valmistamise tehnoloogiat, vaid viitab hoopis õlle valmistamise kohale ja inimestele, kelleks on trapistide ordu kloostrite mungad.

Kohe idee alguses võeti eesmärgiks pääseda Eesti parimate restoranide sekka, mis on praeguseks õnnestunud. Restoranis pakutav räimeroog on tunnustatud Viru Toidu brändimärgiga. Restoran on märgitud „Eesti maitsete” restoranijuhis kui hea tasemega restoran ning Põhja-Eesti Turism omistas väikeettevõtjate kategoorias teise koha, Viru Toidu 2016. aasta parim toitlustusettevõte.

Purtse kindlus asub Ida-Virumaal Purtse jõe kõrgel kaldal, paistes Tallinna poolt tulijale mere poole vaadates kenasti silma. Purtse vasallilinnus on omapärane kindlusehitis, milles on elemente arhailisest majalinnusest, keskaegsest kantsist ja ehitusajal populaarses renessanss-stiilis lossist. Linnuse ehitas 16. sajandi keskel Purtse mõisa tolleaegne omanik Jacob von Taube. Mitmed sõjad on kindlust rüüstanud ja see on pakkunud kaitset röövretkede ajal, olnud kasutuses jääkeldri, piimakambri, viljalao, sigala, aga ka vangla ja tööliselamuna. Kindlus restaureeriti aastatel 1987–1990 ning 1991. aastal pälvis Eesti parima ehitise tiitli.

Sisuturundus