×
Sport

Saskia Alusalule tehti talvevõlumaal pakkumine, mis viis ta kümnete miljonite silmapaaride ette särama

10. veebruar 2018,
Saskia Alusalu kandis Pyeongchang olümpia avatseremoonial riigi lippu. Foto: Madis Veltman

Kiiruisutamise osa on suurte tähtedega Eesti spordiajalukku kirjutatud. Pyeongchangis saab see uue ja põneva peatüki.

Viimati oli Eesti kiiruisutaja olümpiamängudel stardis 1968. aastal Grenoble’is. Toona kihutas maailma paremikuga võidu Ants Antson, kes neli aastat varem oli võitnud Innsbruckis olümpiakulla ja saanud nii esimeseks taliolümpial poodiumile kerkinud eestlaseks. 50 aastat pärast Antsoni olümpiastarte on eestlased taas jäähallis kilomeetreid mõõtmas. Võistlema asuvad Saskia Alusalu ja Marten Liiv. Alusalu kuulub nende atleetide sekka, kellel on potentsiaali sõita välja eestlaste üks paremaid lõppkohti Pyeongchangi olümpial.


Peale selle oli Alusalul au kanda avatseremoonial Eesti lippu. Viimati ja seni ka ainsat korda oli kodumaisele kiiruisutajale see roll antud 1992. aastal Albertville’is. Loomulikult oli trikoloor toona Antsoni kätes, kes teadupärast Albertville’is sportlasena jääle ei tulnud.


Esimene suur etteaste on Alusalul nüüd olümpial tehtud. Teine ehk võistlus ootab ees Eesti vabariigi sajandal sünnipäeval, 24. veebruaril.Ühisstardis tuleb joonele kokku 24 naist. Nagu ajalugu mäletab, siis 2015. aasta Heerenveeni MM-il saavutas Alusalu ühisstardiga sõidus kümnenda koha. Märkida tasub, et praegustest olümpiakoondislastest ei ole keegi teine täiskasvanute tiitlivõistlustel individuaalalal kõrgema kohani jõudnud.


Millise sportlasega on Alusalu puhul aga tegemist, kuidas tehti talle vastupandamatu pakkumine ja mida kiiruisutamise ühisstardiga sõit ikka endast kujutab? Kõike seda uuris Päevaleht Eesti koondise lipukandjalt.